




LÀÀnemeri - maailma suuruselt teine riimveekogu (pindala koos Kattegatiga 420 000 km2, maht > 20 000 km3) Musta mere jĂ€rel, on maailmaookeanist eraldatud ĂŒleminekupiirkonnaga (Skagerrak, Kattegat ja Taani vĂ€inad). LÀÀnemere ökosĂŒsteemid on kujunenud lĂ€bi kitsaste ja madalate Taani vĂ€inade toimuva piiratud veevahetuse tingimustes. JĂ”gede kaudu tuleb LÀÀnemerre aastas keskmiselt 440 km3 magedat vett (moodustab 2% kogu LÀÀnemere ruumalast) ning Taani vĂ€inade kaudu keskmiselt sama palju soolasemat (15-17 PSU) vett, mis teeb vee viibaajaks 20-30 aastat. Ava- LÀÀnemere ning Soome lahe lÀÀneosa veed on soolsuse ja tiheduse jĂ€rgi pĂŒsivalt kihistunud. Halokliin (soolsuse jĂ€rsu vertikaalse muutusega kiht) eraldab ĂŒlakihi (6-8 PSU) ning sĂŒvakihtide veed (Bornholmi basseinis kuni 18 PSU, Gotlandi sĂŒvikus kuni 13 PSU) ning takistab oluliselt vertikaalset segunemist. Talvine jahtumine ulatub kuni halokliini ĂŒlemise ÀÀreni (50-60 m Bornholmi basseinis, 70-80 m Gdanski basseinis ja Gotlandi sĂŒvikus ning 70-90 m PĂ”hja sĂŒvikus). Soolase vee juurdevool Taani vĂ€inadest on ilmastikutingimustest sĂ”ltuvalt pulseeriva iseloomuga. Suurte sissevoolude (1914, 1951, 1970, 1976, 1993/94) ajal Kattegat tĂ€itub soolase veega ning Arkona basseini tuleva vee soolsus ulatub kuni 22-23 PSU. Sissevoolude puudumisel toimub sĂŒvikutes stagnatsioon, mil soolsus ja hapnikusisaldus kahanevad ning tekib vÀÀvelvesinik. Liivi ja Botnia lahes on kihistus palju nĂ”rgem, sest madalate kĂŒnniste tĂ”ttu tuleb avamerest juurde ĂŒlakihi magedam vesi. Neis lahtedes vĂ”ib talvine jahtumine ulatuda pĂ”hjani, ning hapnikupuudust ei teki. Ălakihi soolsus kahaneb Botnia ja Soome lahe soppide suunas vÀÀrtuseni 1-2 PSU. Vee temperatuur on mere avaosas talvel 2-3°C, lahtedes 0°C ĂŒmber. Botnia lahe pĂ”hjaosas pĂŒsib jÀÀ ĂŒle poole aasta. Suvel on vee temperatuur pinnakihis termokliinini (temperatuuri jĂ€rsk vertikaalse muutuse kiht, tavaliselt 10-20 m veepinnast) lĂ”unaosas 16-18ÂșC, Botnia lahes 13-14ÂșC, termokliinist allpool 2-4°C ja halokliini all aastaringselt ~ 5 °C. Lainete kĂ”rgus tugeva tormi puhul on avamerel kuni 10 m, Soome lahes 6 m ja Liivi lahes 3 m.
LÀÀnemeri on jagunenud sĂŒvabasseinideks (joonis), mille vahel veevahetus on piiratud kĂŒnniste ja hĂŒdrograafiliste frontide esinemise tĂ”ttu. PĂŒsivate regionaalsete soolsuse, pĂ”hjareljeefi, hoovuste jm. erinevuste foonil on nendes piirkondades kujunenud iseloomuliku elustiku koosseisuga ökoloogilised allsĂŒsteemid.
LĂŒhikese eksisteerimisaja tĂ”ttu ei ole LÀÀnemeres jĂ”udnud tekkida endeemseid liike, ta elustiku moodustavad eri perioodidel sisserĂ€nnanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (jÀÀaja-jĂ€rgsesse Joldiamerre rĂ€nnanud liikide jĂ€rglased, asustavad praegu PĂ”hjalahe, Soome lahe ja Liivi lahe sĂŒgavamaid alasid), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pĂ€rit mageveeliigid. Suurema soolsusega vett eelistavad mereliigid levivad enamikus mere lÀÀne- ja lĂ”unaosas. Nende kasv aeglustub soolsuse vĂ€henedes. Mageveeliigid levivad eeskĂ€tt vĂ€iksema soolsusega rannikuvööndis, arvukamalt mere pĂ”hjapiirkondade saarestikes ja lahtedes. Uute liikide sisserĂ€nne on kiirenenud seoses nende massilise sissetoomisega laevade ballastvetega. Liikide arv on LÀÀnemeres ta riimveelise iseloomu tĂ”ttu suhteliselt vĂ€ike. Bioloogiline produktiivsus on suurim rannikuvööndis ning sĂŒvikute nĂ”lvadel paiknevate intensiivse segunemise vööndite piirkonnas. Kalaproduktiivsus on vĂ”rdlemisi suur - mere pindala on umbes 0.1% maailmamere pindalast, kalasaagid maailma kalasaakidest aga ~1%. RĂ€im, kilu ja tursk moodustavad saakidest umbes 90%. Elustikku mĂ”jutab kliima ja jĂ€rjest enam inimtegevus, eriti vÀÀrtuslikemate kalaliikide ĂŒlepĂŒĂŒk, ning ka mere valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevuse tulemusel tekkinud reovete vastuvĂ”tmisest tingitud eutrofeerumine ja ohtlike ĂŒhendite esinemine. Takistatud on lĂ”he looduslik paljunemine (suur osa lĂ”hepĂŒĂŒkidest pĂ”hineb kasvatatud noorjĂ€rkudel), tursa ja vÀÀrtuslike rannikukalade varude suurenemine. Mereimetajate arvukus on langenud vĂ€ga madalale, nad saavad eksisteerida ainult kaitse all. MĂ”jutatud on merelinnud.
LÀÀnemerel hĂŒvede kasutamisel pĂ”hineb rannarahva elu, rannikuriikide kalapĂŒĂŒk, turismi- ja puhkusemajandus, meretransport.